Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee (RTEEK) tervitusest ja saad teada, miks on oluline lapsi imetada ja kuidas meil kõigil tuleb panustada sellesse, et meie lapsed ja emad oleksid rõõmsad, õnnelikud ja terved. Oleme kõik ühes paadis ja millal siis veel kui mitte praegu alustada enese vaadete, mõtete ja tegude korrigeerimisega? 

3. augustil avaldas Tervise Arengu Instituut statistika imikute rinnapiimaga toitmise kestuse kohta Eestis 2019 aastal, mille kohaselt on täielikult rinnapiimatoidul olevate laste osakaal võrreldes eelmise kahe aastaga 1% võrra tõusnud (u 130-150 lapse võrra). See tähendab, et 2019. aastal sai ühenädalastest lastest 85% rinnapiima, ühekuustest 78%, kolmekuustest 65% ja kuuekuustest 23%. 

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist saab täpsemalt uurida olukorda ka maakondade lõikes.

Tekib küsimus, et mida söövad ülejäänud 15% ühenädalasi (u 2100 last), 22% ühekuuseid (u 3000 last), 35% kolmekuuseid (u 4900 last) ja 77% kuuekuuseid lapsi? 

Need on suured arvud. Seda enam, et esimesel kuuel elukuul on rinnapiim lapse ainus toit. Teisel elupoolaastal on rinnapiim jätkuvalt imiku põhitoit, millele lisaks õpib laps tasapisi sööma peretoitu. Miks ei saa rinnapiima vähemalt esimesel kolmel elukuul kõik imikud? Mida need lapsed söövad, kui nad ei saa rinnapiima ning mis on sellise olukorra põhjustanud? Kuidas on seda võimalik muuta?

Eesti Inimarengu Aruannetes on aastate jooksul toodud välja probleemid laste arengu ja tervise osas ning seda, et vanemaharidus, vanemate koolitus- ja nõustamissüsteem on puudulik, vajab arendamist.

Rinnapiimaga toitmine on eetiline otsus, eetiline valik, mis peegeldab vanemate ja ühiskonna eetilisi väärtusi, väärtushinnanguid, teadmisi ja oskusi, haridust. Näitab, mis on pere ja ühiskonna jaoks oluline, mida väärtustatakse.

Rinnapiimaga toitmine tähendab lapse vajaduste teadvustamist ja nende teadlikku rahuldamist parimal võimalikul moel. See on lapsest hoolimine, tema toitmine terveks inimeseks.

Jah, imetamine ei pruugi emal ja lapsel kohe ideaalselt õnnestuda, sest nii imetamine kui ka imemine on oskused, mis vajavad õppimist, harjutamist, pingutamist, aega, lootust, usku ja tahet, et see õnnestub. Ja siis see õnnestubki. Väga oluline on pere, partneri, sõprade ja sugulaste toetus ning abi.

Mõnikord vajavad ema ja laps imetamise õnnestumiseks ka spetsialistide: ämmaemandate, arstide, imetamisnõustajate ja isegi terapeutide abi. 

Imetamiskonsultatsiooni pakuvad sünnitusmajad, kus see on ravikindlustatud isikutele tasuta. Imetamisalast tuge üle Eesti pakub ka imetamise tugiühing, mis ühendab  projektirahastuse alt tegutsevaid imetamise toetajad ja mitte projektirahastuse alt tegutsevad spetsialiseerunud eranõustajad.

Kaisukooli üle 10-aastase imetamisnõustamise ja üle 14-aastase lapsekandmisnõustaja kogemusega Kristi Arendiga võid julgelt ühendust võtta, konsulteerida telefoni või e-kirja teel või kutsuda nõustaja omale koju. Loe lähemalt Kaisukooli imetamisnõustamise ja teiste teenuste ning koolituste kohta.

Pingutame ja panustame koos laste ja perede tervise ning heaolu nimel!

* Raamatusoovitused lapseootel ja imetavale emale, noorele perele:
Rubin, S.H. 2015. Rinnaga toitmise põhitõed. Ersen. (Vanalinna Rahva Raamatu poes nägin seda leiunurgas soodsa hinnaga ja ka Raamatuvahetus.ee-s)
Gaskin, I.M. 2018. Imetamise teejuht. Helios.
Mõlemad raamatud on teineteisele täienduseks.

* Eestikeelse tõlkega Norra film "Breast is best" uus, 2015.a. versioon.