Imiku uni ja magamine
Milline on vastsündinu, imiku, beebi normaalne uni? Kuidas ta magab ning miks ta ei maga? Miks üks laps magab hästi, aga teine mitte? Mida tähendab "magab hästi" või "magab nagu beebi"?
Neile ja paljudele teistele lapse und ning magamist puudutavatele küsimustele otsivad lapsevanemad vastuseid. Teavet on palju, lähenemisi erinevaid. Mida või keda usaldada ja kuidas käituda nii, et last mitte kahjustada?
Me kõik teame ja tunnetame, et uni on meie baasvajadus ning kaitsefunktsioon. Seda inimese kogu elukaare jooksul. Uni on eriline aktiivsus- ja tähelepanuvõimeseisund, ajukoores leviv üldine pidurdus, mis on hädavajalik ellujäämiseks, kasvamiseks, küpsemiseks, tervistumiseks ja õppimiseks.
Und ja magamist, uneseisundis olemist mõjutavad paljud tegurid. Ühest küljest on uni personaalne ehk genoomipõhine ja vaid osaliselt käitumuslik õpitud harjumus. Individuaalsed erisused ilmnevad une ja unefaaside pikkuses, une- ja ärkvelolekurütmis, uninumisaja pikkuses, liigutuste mustris ja magamisasendites une ajal, termoregulatsioonis ja teadvustamata mikroärkamistes.
Teisalt on uni biokultuuriline ja biopsühhosotsiaalne protsess. See on mõjutatud inimeste enda, pere, ühiskonna, sõprade ja tuttavate hoiakutest, uskumustest, soovitustest, seisunditest ja ootustest. Ka lapse une ja magamise suhtes. Ja kui lapse uni ei vasta sotsiaalsetele ootustele, normidele ja rahvatervise soovitustele, siis tekib vanematel probleem.
Võrreldes teiste imetajate järglastega sünnib inimlaps füsioloogiliselt ja neuroloogiliselt ebaküpsena. Inimliigile iseloomulikuks küpsemiseks ja arenguks vajab ta pidevat täiskasvanud hooldaja lähedust ning sagedast toitmist nii päeval kui ka öösel kogu esimese eluaasta jooksul. Seega erineb lapse uni ning magamine oluliselt täiskasvanu omast.
Hea uudis on see, et lapsevanemaks saades toimuvad muutused ka täiskasvanu unes. Ikka seetõttu, et ema ja laps kuuluvad ühte ja et emal oleks lapse eest lihtsam hoolitseda. Ema ja lapse lähedal magava isa uni muutub samuti. Loodus on olulise eest hoolitsenud.
Antropoloogid Rudzik New Yorgi ülikoolist ja Ball Durhami ülikooli imikute unekeskusest kirjutavad bioloogiliselt normaalselt unest ema-imiku diaadis. Oma artiklis juhivad nad tähelepanu, et enamikus maailma kultuurides kannavad vanemad oma imikuid päeval ja öösel magavad nende läheduses. WEIRD-riikides (lääne, haritud, tööstuslikud, rikkad ja demokraatlikud) domineerivad imikute hooldusmudelid, mis rõhutavad eraldamise tähtsust ja kehalise kontakti minimeerimist, eriti öösel. (Rudzik ja Ball, 2021).
Rudzik ja Ball kirjutavad, et uskumused "nutmine on imikutele hea" ja "imikud on ära hellitatud, kui neid sülle võtta" või "nad muutuvad klammerduvaks, kui neil lubada öösel vanemate juures magada/juurde pääseda", on kujundatud varajast iseseisvust, enesekontrolli ja enesekindlust rõhutavate kultuuriliste ja poliitiliste vaatenurkade kaudu. Kuigi arengubioloogia andmed seda ei kinnita, on need kinnistunud kultuurilistesse uskumustesse ja tavadesse. 20. sajandil oli vaja, et täiskasvanud panustaksid 12 tundi ööpäevast töötamisele ja öösel taastuksid. Lapse eest hoolitsemine bioloogiliselt loomulikul viisil ei mahtunud normidesse.
Nende uuringu "Sleeping Like a Baby" andmed näitavad, et vanemate uskumused imikute hooldamise tavade kohta mõjutavad nende arusaamu imikute unest. Piimaseguga toitvad emad teatasid pikemast ja vähem katkenud imikute unest kui ainult rinnaga toitvad emad. Emad, kes kolisid oma lapse vanemate magamistoast välja enne 6. elukuud, teatasid samuti, et nende imik magas kauem. Samas ei toetanud imikute une objektiivsed (aktigraafilised) andmed nende arusaamu ühelgi juhul. Eraldi toas ja piimaseguga toidetud lapsed ei maganud pikemalt kui rinnaga toidetud lapsed.
Milline on imiku normaalne uni ja mida tähendab, et magab nagu beebi? Lühidalt, imiku uni ja magamine eeldab lapsevanema lähedal olemist, sagedasi uinakuid ja ärkamisi ning sagedast toitmist. Ja kõike seda nii öösel kui ka päeval.
Imiku toidu kohta loe lisa artiklist Rinnapiimast ja piimasegust.
Kui tunned, et vajad abi, jagamist, ärakuulamist, arutamist ja tuginemist tõenduspõhisele teaduslikule teabele, siis aitab Kaisukooli unenõustaja ja unenõustamine.
Kuna evolutsiooniliselt käivad imiku uni ja magamine käsikäes imetamisega, siis une osas võib abi olla ka imetamisnõustamisest.
Allikad:
Rudzik, A. E. F ja Ball, H. L. 2021. Biologically normal sleep in the mother-infant dyad. American Journal of Human Biology. https://doi.org/10.1002/ajhb.23589
Tully, K. P. ja McKenna, J. J. 2020. Culture and Sleep - Focus on Infancy. Montgomery-Downs, H. Sleep Science. Oxford University Press.
Aru, J., Bachmann, T. 2009. Tähelepanu ja teadvus. Tänapäev.
Und ja magamist, uneseisundis olemist mõjutavad paljud tegurid. Ühest küljest on uni personaalne ehk genoomipõhine ja vaid osaliselt käitumuslik õpitud harjumus. Individuaalsed erisused ilmnevad une ja unefaaside pikkuses, une- ja ärkvelolekurütmis, uninumisaja pikkuses, liigutuste mustris ja magamisasendites une ajal, termoregulatsioonis ja teadvustamata mikroärkamistes.
Teisalt on uni biokultuuriline ja biopsühhosotsiaalne protsess. See on mõjutatud inimeste enda, pere, ühiskonna, sõprade ja tuttavate hoiakutest, uskumustest, soovitustest, seisunditest ja ootustest. Ka lapse une ja magamise suhtes. Ja kui lapse uni ei vasta sotsiaalsetele ootustele, normidele ja rahvatervise soovitustele, siis tekib vanematel probleem.
Võrreldes teiste imetajate järglastega sünnib inimlaps füsioloogiliselt ja neuroloogiliselt ebaküpsena. Inimliigile iseloomulikuks küpsemiseks ja arenguks vajab ta pidevat täiskasvanud hooldaja lähedust ning sagedast toitmist nii päeval kui ka öösel kogu esimese eluaasta jooksul. Seega erineb lapse uni ning magamine oluliselt täiskasvanu omast.
Hea uudis on see, et lapsevanemaks saades toimuvad muutused ka täiskasvanu unes. Ikka seetõttu, et ema ja laps kuuluvad ühte ja et emal oleks lapse eest lihtsam hoolitseda. Ema ja lapse lähedal magava isa uni muutub samuti. Loodus on olulise eest hoolitsenud.
Antropoloogid Rudzik New Yorgi ülikoolist ja Ball Durhami ülikooli imikute unekeskusest kirjutavad bioloogiliselt normaalselt unest ema-imiku diaadis. Oma artiklis juhivad nad tähelepanu, et enamikus maailma kultuurides kannavad vanemad oma imikuid päeval ja öösel magavad nende läheduses. WEIRD-riikides (lääne, haritud, tööstuslikud, rikkad ja demokraatlikud) domineerivad imikute hooldusmudelid, mis rõhutavad eraldamise tähtsust ja kehalise kontakti minimeerimist, eriti öösel. (Rudzik ja Ball, 2021).
Rudzik ja Ball kirjutavad, et uskumused "nutmine on imikutele hea" ja "imikud on ära hellitatud, kui neid sülle võtta" või "nad muutuvad klammerduvaks, kui neil lubada öösel vanemate juures magada/juurde pääseda", on kujundatud varajast iseseisvust, enesekontrolli ja enesekindlust rõhutavate kultuuriliste ja poliitiliste vaatenurkade kaudu. Kuigi arengubioloogia andmed seda ei kinnita, on need kinnistunud kultuurilistesse uskumustesse ja tavadesse. 20. sajandil oli vaja, et täiskasvanud panustaksid 12 tundi ööpäevast töötamisele ja öösel taastuksid. Lapse eest hoolitsemine bioloogiliselt loomulikul viisil ei mahtunud normidesse.
Nende uuringu "Sleeping Like a Baby" andmed näitavad, et vanemate uskumused imikute hooldamise tavade kohta mõjutavad nende arusaamu imikute unest. Piimaseguga toitvad emad teatasid pikemast ja vähem katkenud imikute unest kui ainult rinnaga toitvad emad. Emad, kes kolisid oma lapse vanemate magamistoast välja enne 6. elukuud, teatasid samuti, et nende imik magas kauem. Samas ei toetanud imikute une objektiivsed (aktigraafilised) andmed nende arusaamu ühelgi juhul. Eraldi toas ja piimaseguga toidetud lapsed ei maganud pikemalt kui rinnaga toidetud lapsed.
Milline on imiku normaalne uni ja mida tähendab, et magab nagu beebi? Lühidalt, imiku uni ja magamine eeldab lapsevanema lähedal olemist, sagedasi uinakuid ja ärkamisi ning sagedast toitmist. Ja kõike seda nii öösel kui ka päeval.
Imiku toidu kohta loe lisa artiklist Rinnapiimast ja piimasegust.
Kui tunned, et vajad abi, jagamist, ärakuulamist, arutamist ja tuginemist tõenduspõhisele teaduslikule teabele, siis aitab Kaisukooli unenõustaja ja unenõustamine.
Kuna evolutsiooniliselt käivad imiku uni ja magamine käsikäes imetamisega, siis une osas võib abi olla ka imetamisnõustamisest.
Allikad:
Rudzik, A. E. F ja Ball, H. L. 2021. Biologically normal sleep in the mother-infant dyad. American Journal of Human Biology. https://doi.org/10.1002/ajhb.23589
Tully, K. P. ja McKenna, J. J. 2020. Culture and Sleep - Focus on Infancy. Montgomery-Downs, H. Sleep Science. Oxford University Press.
Aru, J., Bachmann, T. 2009. Tähelepanu ja teadvus. Tänapäev.